Teine nädal 29-31. jaanuar ja 1-4. veebruar

Tõnis

Uude kohta saan hommikuti sama bussiga millega Ivar ja Aigar lähevad ning tagasi saan 2 erineva rongiga. Uueks kohaks juhtus jälle printimis firma aga seekord suurem ja rohkema kollektiiviga. Firma on rohkem suunatud suuremas  koguses printimisele.  Töö ülesandeks anti mulle koostada sotsiaalmeedia plaan ja teha nende veebileht rohkem kasutaja sõbralikuks. Minu kahjuks olid nad tellinud oma veebilehe kolmelt erinevalt inimeselt ja firmas sees ei olnud kedagi kellel oleks kogemust veebilehtedega. Veebileht asub shopify platvormil millega ma ei ole tuttav. Järgmised päevad praktiliselt õppisin kasutama shopify keskkonda ja veebilehele lisatud rakendusi. Terve nädal õppisin shopify-d ja tegin firmale sotsiaalmeedia plaani. Reedel pakkusid nad lõunaks enda tehtud  Türgi riisi pilaffi, mis oli söödav koos mingisuguse jogurtiga.

 

 

Aigar ja Ivar

Teiseks nädalaks oli meile üsna selgeks saanud, et töökultuur on üldse teistsugune siin. Eelistatakse kvantiteeti kvaliteedi üle. Kuna lehti oli umbes 120, siis pidime kiiremini aina õppima töötama ja asju tegema ning parandama. Meile on see väga raske, kuna nagu eestlastele omaks on kvaliteet ikka olulisem kui kvantiteet. See ei tähendanud meie jaoks seda, et me mingisugust altuurat hakkasime tegema, vaid asju mitu korda läbi tehes hakkasid tegevused pähe kuluma ja asjad kiiremini tehtud saama. Teise nädala lõpuks saime need peaaegu uuendatud, järmise nädala algusesse jäi umbes 2-3 lehte ning hulgaliselt parandusi, mille kallal hakkame tegelema järgmine nädal. Nädal oli üldiselt väga tegevusrohke. Kontoris käis palju kliente, Aigar sai imiteerida ja ümber teha paar logo Adobe Illustratori ja Photoshopi abiga. See meeldis talle väga, kuna sai meelde tuletada koolis õpitud asju ja kasutada neid reaalselt ära. Kui midagi kohe meelde ei tulnud, siis googeldasime või vaatasime meie enda õpetaja Metsheina lehelt järgi. Tegime ka palju uusi kategooriapilte juurde, mis sobiksid kindlate toidukategooriate juurde ja uuendasime neid lehti, kus vaja oli. Kolmapäev oli meie jaoks väga eriline ja kiire päev. Nimelt saime hommikul tööle tulles teada, et firma plaanib teha väikest reklaamklippi, kus nad tutvustavad ennast ja millega nad tegelevad. Kontoris filmiti üsna kaua. Lõpuks kui anti töötajate poolt intervjuusid, siis oli üsna üllatus ja kohati ka ehmatav, et meid võeti sinna sisse. Pidime ingilse keeles seletama mõlemad eraldi, mis on meie nö amet või tegevus seal firmas. Loodame, et video saab lähiajal valmis ning saame seda ka siin esitleda. Ülejäänud nädalal täitsime käske, mis olid juhataja poolt meile edasi antud ja tegime enda tööd edasi. Vahepeal kahjuks oli meie FTP serveriga mingi iga, faile üleslaadides jäeti mõningad failid täiesti üleslaadimata.
Aigari üks ümbertehtud logo.

Aleksander

Teine nädal oli juba veidike raskem, mitte töö suhtes vaid klientide suhtes, vahepeal kui mul polnud mitte midagi disainida photoshopis siis lasi Mette mul olla leti ees ja klientidega suhelda, ta näitas mulle hinnad ette ja seal lähedal oli ka arvuti selle jaoks kui keegi tahaks näiteks endale kiiresti ärikaarti vms teha siis saaks ma selle kiiruga illustratoris valmis teha ning edasi saata taha disaineritele kuhu ma muidugi ise oleks läinud seda edasi tegema.
Raske oli see nädal sellepärast, et kui ma seal ees olin ei tahtnud ma klientidele endast halba muljet jätta, aga juhtus ka selliseid olukordi kus ma jätsin endast halva mulje enda arust, kuna meie tööline kes töötas särgi printerite jne printerite taga läks endale kohvi tooma kõrvalt kohvikust ning just samal ajal kui ta oli omale kohvi võtmas tuli sisse üks klient kel oli soov midagi printida, kutsusin teise kaastöölise, aga ta ütles mulle et ta ei tea ka kuidas see masin toimib ning pidin tagasi kliendi juurde minema ja talle ütlema, et meil ei ole võimalik seda hetkel printida kuna meie prindimees on hetkel eemal ja soovitasin tal hiljem tagasi tulla, aga see pilk millega ta mulle otsa vaatas oli tõesti mulle endale valus selles mõttes et ma jätsin endast üpris halva mulje, aga ma ei esinda seal ees ainult ennast vaid ka tervet firmat.
Peale seda läksin tagasi Mette juurde ja ütlesin, et ma sooviks ikka arvuti taga edasi olla kuna ei taha eriti sellist kogemust, kus ma pean kliendile ära ütlema ja ta mind sellise pilguga vaataks.
Ma sain see nädal veel ühe paraja pähkli, kus ma pidin tegema ühe lihtsa postri disaini samal ajal kui klient mu kõrval istub ja koguaeg räägib mis talle sinna meeldiks ja mis talle sinna meeldiks, see ei ole eriti meeldiv mulle endale, kuna mulle ei meeldi tavaliselt tööd teha ja samal ajal kuulata, et ma pean selle kohe ümber muutma, sest mina kui disainerina tahan proovida mitmeid erinevaid disaine ja see mis disaini ma hetkel teen ei jää ainukeseks.
Kokkuvõttes oli see nädal siiani üks proovile panek mulle, aga ikkagi hea kogemus ja suhtlemine oma töökaaslastega sujub üli hästi ja loodan et järgmine nädal paneks mind veel rohkem proovile.

Nädalavahetus ja muu jutt

Nädalavahetusel käisime kambakesi pizzat toomas majalähedal asuvas Pizza Unionis. Väga britipärane ja hubane koht oli. Pizzat tellides anti meile huvitavad väiksed plaadid, mis siis hakkasid vilkuma ja värisema, kui sinu pizza valmis sai. Lisaks sellele, käisime ka veel korra Stratfordi kaubanduskeskuses ja ostsime endale mõne suveniiri ning veel asju. Pühapäeval käisime London Bridge vaatamas. Õnneks oli ilm kohati pilvine ja vihma sadama ei hakanud. Kahjuks Big Beni juurde ei saanud minna ja ei hakanudki, olime kuulnud, et Big Ben on üldsegi täiesti peidus ning renoveerimisel. Rongijaamas kohtasime ka 2 politseinikut, kellelt Ivar küsis kohe kas oleks võimalik nendega pilti teha ja õnneks olid nad nõus. Tänaval ringi kõndides võib näha väga palju prügi maas teatud piirkondades. Ühtlasi on ka London väga multikultuurne. Poodides on väga palju selliseid soodustusi, kus ostes kaks või enam samat toodet saad odavamalt need kätte, mida eestis veel nii väga pole näinud. Poes müüakse imelikult isegi krõpsupakke, kus ühe suure krõpsupaki sees võib olla lausa 24 väikest pakki, mis on meie jaoks väga veider ning paljud toiduasjad on väga lühikese realiseerimisajaga, see võib ka veidi seletada seda prügiprobleemi. Meie piirkonnas ja üleüldse saab näha väga palju väikseid poekesi ja kiirtoidurestorane. Kahjuks veel pole jõudnud väga erilisi toite proovida, kuid tahame kindlasti järgi proovida. Lisasime ka uusi pilte galeriisse.